Blue Sparrow tiim on edukalt naasnud võistlustelt koju, kaasas kaks karikat, meeldejäävad mälestused ja uued tutvused. Viis teguderohket päeva Inglismaal näitasid meie tiimi ühtehoidvust, püsivust ja kõrget motivatsiooni töötades ühise eesmärgi nimel.
Esialgne linakiust lamineeritud droon Inglismaale ei jõudnudki, kuna kolm päeva enne võistlusi, testlendu tehes, tegi linadroon ebaõnnestunud maandumise ning läks mahakandmisele. See õnnetu juhtum tõi kokku meie tublid insenerid, kes kõik need kolm päeva ja ööd meisterdasid uut drooni. Tulemuseks oli ilmastikukindel klaaskiust lamineeritud droon, mis läks võistlusele ilma ühtegi testlendu sooritamata. Otsustasime klaaskiust drooni kasuks, kuna selle konstruktsioon oli tugevam ning valmimise protsess kiirem.
Reis algas varahommikustel tundidel Tallinna Lennujaamast, kust lend viis meid läbi Amsterdami Manchesteri Lennujaama. Reisisime koos drooni, tööriistade ja muude kohvritega, mis meie õnnetuseks ei jõudnud sama lennuga sihtpunkti. Nimelt oli meie lennufirma jätnud pagasi maha ja see jõudis kohale alles sama päeva viimase lennuga. Kuna aeg survestas meid tagant, pidime selleks ajaks juba lennujaamast lahkunud olema ning osalema ohutuskoolitusel Buckminsteris võistluspaigas, mis asus 2,5 tunni kaugusel lennujaamast. Öösel sõitis meie logistika meeskond droonile lennujaama järele ja hommikul saime edukalt drooniga läbida esimesed katsumused, mida kohtunikud meilt ootasid.
Esimesel võistluspäeval läbisime kõik vajalikud kontrollid, mis kinnitasid, et meie droon on lennukõlblik ja saime loa õhku tõusta. Selleks läbis meie droon mehaanilise ülevaatuse scrutineering tiimi poolt, avioonika korrasoleku kontrolli ning pidime drooni ka aja peale kastist lahti võtma ja lendamiseks valmis panema. Eesmärgiks oli teha ühe päeva jooksul võimalikult palju, et me ei jääks ajahätta. Seatud eesmärk sai täidetud, pääsesime esimesele lennule juba esimesel päeval kohe, kui lennukõlblikkuse sertifikaadi kätte saime.
Logistiliste probleemide tõttu oli meie droon viimane, mis füüsiliselt võistluspaika jõudis, kuid kolmas mis õhku tõusis. Kaks lendu jätsime järgmiseks päevaks, mis kronoloogiliselt läksid järjest paremaks. Viimane lend tõi meile enim punkte. Õhku tõusis meie droon autonoomselt, läbis kõik etteantud punktid autonoomselt ning lasi paki lahti paremini ja täpsemini, kui oskasime oodata. Punkte kaotasime maandumises, kuna otsustasime teha selle manuaalselt, et droon jõuaks ühes tükis tagasi kodumaale.
Selle skooriga võitsime üldarvestuses kolmanda koha ning saime lisaks ka lennukõlblikkuse auhinna, mis näitas, et meie drooni oli lihtne kokku panna ja lennutada. Kogu tiim sai nende päevade jooksul suure kogemustepagasi. Uued ideed drooni parendamiseks on juba kirjas ja ootavad täideviimist, et järgmisel aastal esindaks Blue Sparrow’d ikkagi linakiust valminud droon. Õppisime sel korral tehtud vigadest ning tulevasel aastal lähme võistlusele tõestama, et ka taaskasutatavatest materjalidest on võimalik edukalt drooni ehitada. Sest Blue Sparrow üheks alustalaks on ja jääb keskkonnasõbralikkus.